Ott Martenile tundus eisialgu väga kahtlane, kui me suure liftiga kõrgustesse tõusime. No jaa, hommikul orus on ju ka palju jahedam ning külm tuul ei olnud pisikeste põskede suhtes kuidagi järeleandlikum. Mida kõrgemale, seda mõnusamaks olukord muutus. Päikesekiired mõjusid külmunud põskedele nagu palsam, õhk oli seal kõrgel mõnusalt soe ja vaade imeilus (muidugi sai fotoka patarei tühjaks). Algul mõtlesin Otekaga mustast mäest laskuda - tema kotiga seljas ning mina kahe jalaga lumes, aga kohalike sõnul olevat see siiski ohtlikult järsk mägi ja seega väga halb plaan. Nõnda sai siiski otsustatud laskuda liftiga - tõesti mõnusam oli. Nii mõnna oli, et Otekas magas pool laskumisest maha - ärgates taas madalamatest temperatuuridest tingitud ebamugavusest. Lidusime siis kähku oma kodukese poole Klövsjö Storhogna jalamil ning oh seda hääd unekest... See oli ikka nii pikk, et mina tänu Merlele, kes magaval Otil vabatahtlikult silma peal oli nõus hoidma, sain ka laua alla ning paar korda sinisel rajal meeldetuletada kuidas see värk käib :)
Praegu Ott magab, sest kelgutasime täna poolteist tundi ning käisime suusakoolis vaatamas, kuidas pisikesed poisid õppisid laskumist. Kelgutada on siin ka väga mõnus, sest sobiva kõrgusega mägesid on iga nurga peal. Martin on täna Vemdalenis ja seega mina vist mäele täna ei saa - kui siis tuleb öösõit :p
2 kommentaari:
kallid Otten-Tottenid-need fotod õhkasid ilu ja rahu aga ka Tallinn on imekaunis...ootame teid juba tagasi ja olge ettevaatlik Oti põsekestega!!!Kas tal ikka piimaisu on?Teie kassike on elule tagasi ja võtab juba toitu ka.Liina ja Alex elavad planeedis ja toimetavad vaguralt!Priit on kui orjake ka neil vahest. Mina olen peris üksi oma suures külmas Vana-Lõunas.Õpetasin Priidu töölisele süüa tegema, ta on üsna loominguline kokaabi. Kuna tulete ja mis teeb Sabake ilma teieta vemdalenis?
Kreizi mama!:)
Postita kommentaar