Kõik see parem plaan on ikka see plaan, mis tekib ilma pikema planeerimiseta. Laupäeva hommik tõi kaasa kibekiire pakkimise, paar kiiremat ringi linna peal, mõned telefonikõned suusakuuridesse ja pikemat sorti kiirustamise Tallinn Tartu Luhamaa mnt. Tee Kütioru suunas võis ennustada ühtaegu nii märga porist küngastikku kui ka pikki lumiseid laskumisi...Kui kell juba tublisti lõunat näitas, õnnestuski meil väikeste soodustustega, mõnele tiba pisemate, mõnele suuremate lumesaabastega
lauad näppus esimese nõlva harjale vantsida. Inku, kes varem polnud lumelauaga mäge mööda alla veerenud sai oma esmased õppetunnid kätte ning asus esmimesena ja hoogsalt mäge vallutama. Esimese korra kohta asi õnnestus suurepäraselt.Mina, kes ma vapralt ühe korra juba olin piimhappest küllastunud monoliitset kehahoiakut pidanud taluma (muide tekib sihuke oleks esmakordselt mäelkäimist) otsustasin proovida teist, palju kõrgemat mäetippu. Ja kuna Inku, kes ei teadnud veel, mida võiks ja peaks kartma, sai ka sellesse projekti haaratud.
Vaatamata sellele, et laskumised vaheldusid laudurite põhiasenditega, millele omane tagumikuühendus maaga, sai tubli mitu tundi asjalikult rassitud ja liftiga ülessõitminegi ära õpitud. Lift pole aga mingi lihtne asi....
Õhtu lõppes nagu tavaliselt: sauna, õlle ja magusa unega...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar