KARU OTIL ON SEITSE SÕPRA ...

Tegelikult on Otil palju sõpru, kes talle õnne soovisid sel tähtsal päeval. Üks pisike sünnipäevapidu, mõmmitort ja poiste jutud said peetud - mõnedega ka algust tehtud. Oti autopark ning klotsivaru täienesid tublisti ning vanad mänguasjadki said peo lõpuks kasti põhjast välja tuustitud. Õhtul, kui viimased külalised kodudeele saadetud, jäi pisike tähtpäevaline pea samal hetkel mil pea patja puutus, tuttu. Eks see staariks olemine olegi ju raske :)

Aitähh kõigile, kes meie pidupäeva meeles pidasid :)

LUMELABIDAS OLEKS ABIKS

Täna siis, täna siis...

jänesed said omale uue pesa,
rõduga, mis põlvekõrguse lumevaiba all.

Juhhaidiii, juhhaidaaa :)


kus on lumelabidas :p

PEESITASIME ja PÄEVITASIME

Fotograaf - Merle

PÕHJAPÕDRAD, VALGED TIPUD JA VÄIKE KELK

Ott Martenile tundus eisialgu väga kahtlane, kui me suure liftiga kõrgustesse tõusime. No jaa, hommikul orus on ju ka palju jahedam ning külm tuul ei olnud pisikeste põskede suhtes kuidagi järeleandlikum. Mida kõrgemale, seda mõnusamaks olukord muutus. Päikesekiired mõjusid külmunud põskedele nagu palsam, õhk oli seal kõrgel mõnusalt soe ja vaade imeilus (muidugi sai fotoka patarei tühjaks). Algul mõtlesin Otekaga mustast mäest laskuda - tema kotiga seljas ning mina kahe jalaga lumes, aga kohalike sõnul olevat see siiski ohtlikult järsk mägi ja seega väga halb plaan. Nõnda sai siiski otsustatud laskuda liftiga - tõesti mõnusam oli. Nii mõnna oli, et Otekas magas pool laskumisest maha - ärgates taas madalamatest temperatuuridest tingitud ebamugavusest. Lidusime siis kähku oma kodukese poole Klövsjö Storhogna jalamil ning oh seda hääd unekest... See oli ikka nii pikk, et mina tänu Merlele, kes magaval Otil vabatahtlikult silma peal oli nõus hoidma, sain ka laua alla ning paar korda sinisel rajal meeldetuletada kuidas see värk käib :)
Praegu Ott magab, sest kelgutasime täna poolteist tundi ning käisime suusakoolis vaatamas, kuidas pisikesed poisid õppisid laskumist. Kelgutada on siin ka väga mõnus, sest sobiva kõrgusega mägesid on iga nurga peal. Martin on täna Vemdalenis ja seega mina vist mäele täna ei saa - kui siis tuleb öösõit :p

MÕISTA MÕISTA, MIS ÕNN SEE ON ...?

Ja siin meie uusaastaööl valatud pereõnn :)

mitte ei oska arvata, mis õnn see sihuke on ...

ja mida kaardid meile uueks aastaks näitavad... :)

ILUS ON, USKUMATULT ILUS

Vaatad aknast õue, mitte tahtes näha, mis ümberringi teoksil, vaid tahtes näha, seda imeilusat ilu! Kased, siinsamas, akna all, on täpselt nagu lumemuinasjutust, hanged, siinsamas, akna all, aiakõrgused ja autod on lumemütsid kõrvuni pähe tõmmanud. Lõuna Eestis on väidetavalt 18 kraadi külma, aga meil on mõnus - nii mõnus. Väike karuott magab villase teki all, mina joon sooja teed, mugin Mariti karukooki :) ning muudkui imestan. Imestan selle ilu üle, mis mu ümber on ...