KAS ELU ON NALJAKALT TÕSINE

või tõsiselt naljakas?

Tõsiselt naljakas kui su tagumik on pigem "red hot chilli peppu" mitte aga kergelt päevitunud jumega naise ilu ja uhkus.

Naljakalt tõsine kui sinu vähemalt enda jaoks õiglast maailmapilti lõputute pisikeste mõtlematuste jadaga proovile pannakse. Võiks ju olla ükskõik, aga kui sa oled endale eesmägi võtnud mitte ükskõikselt maailmas elada, kuidas sa saad siis ükskõikseks jääda. Kas teeselda ja enesele valetada või enese ehitatud maailm ümber luua - luua juba alguses vigane?

Ja võibolla on küsimus ainult tunnetuses?

ÕUNAMARTINI JA VÄIKE MUST KLEIDIKE

Juhuslikult poest kojutoodud mustast kleidikesest, mis pidi olema ideaalne jõuluõhtuseks kodusistumiseks, sai üsna ootamatult täiesti sobilik õhtukleidike Savoy Botique Hotelli restorani minekuks. Sõpradelt kingiks saadud kinkekaart ootas juba mitmendat kuud kannatlikult ahjusimsil, et millal tuleb tema kord pererahvale rõõmu valmistada - sealt ka selline restoranivalik.

Natuke naljakas oli jalutada õhtuhämaruses käealt kinni kuhugi restorani, kus lausa laud kinni pandud - kuidagi vanamoodne - oli ju laupäevaõhtu ja Hella Hunti või Texsasesse minnes oleks veel kindlasti lauakese saanud.

Teenindaja oli kenake ja sõbraliku suhtumisega neiu, just täpselt nii nagu restorani kodulehelt sai loetud ning kinnipandud laud osutus olema jõulumeeleolust kantud maitseka jõulukaunistusega akna ääres - suurepärane võimalus õhtus tuiavate talveriietesse mässitud inimeste jälgimiseks.

Õunamatini ja elegantne itaaliapäritoluga suupiste enne veel kui eelroog pidi saabuma, aitasid vabaneda peenutsemise pingest ning kohaneda restoranimiljööga. Naljakas, et sellistes situatsioonides muutud ikkagi kuidagi teistsuguseks - jutustades püüad enam kujundlikumaid sõnu ja kaunemaid lauseid kasutada ning ilusamad mõtted tulevad pähe... täiesti tavaline valgest kangast salvrätik muutub poole elegantsemaks... Võibolla on see ainult minuga niimoodi...

Hõrk tallekarree, inglisepärane jõulupuding... calvados ja kohvi, mis lisasid õhtule erksust ning väike jalutuskäik kaunis vanalinnas sobisid ideaalselt.

Kesköö saabus teineteise (ja kiilupoisi Mikey) embuses - õhtu nagu vanas heas armastusfilmis....

MÕNIKORD VEAB KOHE KAKS KORDA JÄRJEST

Tore, kui sind ikka nooremaks peetakse ja ikka veel üliõpilasena arvestatakse. Igal juhul olen päkapikkudele tänulik, et ka järgmisest aastast olen üliõpilaspileti omanik ja saan pilet.eest soodustusega ühistranspordi kuupileti osta :) Mõnel kohe veab ja veab juba teist aastat :)

Nädal pingutust veel ja siis saabub koos suurte pühadega pisut vaheaega. Juba mitmendat aastat järjest olen tabanud ennast mõttelt, kumba ma ootan rohkem, kas jõule või jõuludega kaasnevat vaheaeg? Ikka vist mõlemaid. Igal juhul ei kuulu ma sel aastal nende seltis, kes jõuluaega kiruvad ja kogu selle jandi taga ainult kaubandust näevad. Loomulikult ei meeldi mulle ka kahe jogurti ja pätsi leiva pärast kuni pool tundi kassasabas istuda, aga kui pühasid pole - mida me siis veel ootame sellest pimedast ja lumevabast ajast. Pühadepuhul vabaks antud päevad, kenasti sätitud värvilised tulukesed ja leidlikud jõulukingid kuluvad ju kõigile marjaks ära :)