KAS ELU ON NALJAKALT TÕSINE

või tõsiselt naljakas?

Tõsiselt naljakas kui su tagumik on pigem "red hot chilli peppu" mitte aga kergelt päevitunud jumega naise ilu ja uhkus.

Naljakalt tõsine kui sinu vähemalt enda jaoks õiglast maailmapilti lõputute pisikeste mõtlematuste jadaga proovile pannakse. Võiks ju olla ükskõik, aga kui sa oled endale eesmägi võtnud mitte ükskõikselt maailmas elada, kuidas sa saad siis ükskõikseks jääda. Kas teeselda ja enesele valetada või enese ehitatud maailm ümber luua - luua juba alguses vigane?

Ja võibolla on küsimus ainult tunnetuses?

ÕUNAMARTINI JA VÄIKE MUST KLEIDIKE

Juhuslikult poest kojutoodud mustast kleidikesest, mis pidi olema ideaalne jõuluõhtuseks kodusistumiseks, sai üsna ootamatult täiesti sobilik õhtukleidike Savoy Botique Hotelli restorani minekuks. Sõpradelt kingiks saadud kinkekaart ootas juba mitmendat kuud kannatlikult ahjusimsil, et millal tuleb tema kord pererahvale rõõmu valmistada - sealt ka selline restoranivalik.

Natuke naljakas oli jalutada õhtuhämaruses käealt kinni kuhugi restorani, kus lausa laud kinni pandud - kuidagi vanamoodne - oli ju laupäevaõhtu ja Hella Hunti või Texsasesse minnes oleks veel kindlasti lauakese saanud.

Teenindaja oli kenake ja sõbraliku suhtumisega neiu, just täpselt nii nagu restorani kodulehelt sai loetud ning kinnipandud laud osutus olema jõulumeeleolust kantud maitseka jõulukaunistusega akna ääres - suurepärane võimalus õhtus tuiavate talveriietesse mässitud inimeste jälgimiseks.

Õunamatini ja elegantne itaaliapäritoluga suupiste enne veel kui eelroog pidi saabuma, aitasid vabaneda peenutsemise pingest ning kohaneda restoranimiljööga. Naljakas, et sellistes situatsioonides muutud ikkagi kuidagi teistsuguseks - jutustades püüad enam kujundlikumaid sõnu ja kaunemaid lauseid kasutada ning ilusamad mõtted tulevad pähe... täiesti tavaline valgest kangast salvrätik muutub poole elegantsemaks... Võibolla on see ainult minuga niimoodi...

Hõrk tallekarree, inglisepärane jõulupuding... calvados ja kohvi, mis lisasid õhtule erksust ning väike jalutuskäik kaunis vanalinnas sobisid ideaalselt.

Kesköö saabus teineteise (ja kiilupoisi Mikey) embuses - õhtu nagu vanas heas armastusfilmis....

MÕNIKORD VEAB KOHE KAKS KORDA JÄRJEST

Tore, kui sind ikka nooremaks peetakse ja ikka veel üliõpilasena arvestatakse. Igal juhul olen päkapikkudele tänulik, et ka järgmisest aastast olen üliõpilaspileti omanik ja saan pilet.eest soodustusega ühistranspordi kuupileti osta :) Mõnel kohe veab ja veab juba teist aastat :)

Nädal pingutust veel ja siis saabub koos suurte pühadega pisut vaheaega. Juba mitmendat aastat järjest olen tabanud ennast mõttelt, kumba ma ootan rohkem, kas jõule või jõuludega kaasnevat vaheaeg? Ikka vist mõlemaid. Igal juhul ei kuulu ma sel aastal nende seltis, kes jõuluaega kiruvad ja kogu selle jandi taga ainult kaubandust näevad. Loomulikult ei meeldi mulle ka kahe jogurti ja pätsi leiva pärast kuni pool tundi kassasabas istuda, aga kui pühasid pole - mida me siis veel ootame sellest pimedast ja lumevabast ajast. Pühadepuhul vabaks antud päevad, kenasti sätitud värvilised tulukesed ja leidlikud jõulukingid kuluvad ju kõigile marjaks ära :)

KADRIPÄEVALINE NÄDALALÕPP

Neljapäeva hommikule sattus kuidagi palju naiselikke toimetusi
1) heledamad kiharad said tumedamaks ja tumedad omakorda veel tumedamaks ja punane helk kauba peale :p Oli nii ja naa kommentaare: päris kipa, nagu keskkoolilõpetaja, jube, issand ja tukk ka veeeeel, ei mulle küll nii ei meeldi, oleks mingi heledam triipki, noorem, tõsisem, selle suguvõsa värk, nagu peakski nii olema jne Ise hakan ka juba harjuma, et hommikul tsipa tumedamate juuste ja tukaga padjanägu peeglist vastu vaatab:)
2) kerge päevane meik ja passifotod ( need jäid tiheda ajakava tõttu labori sahtlisse oma aega ootama - tõenäoliselt näeb neid alles järgmine neljapäev ja ehk jõuab siis ka passitaotluse ära teha - muidugi keegi juba kommenteeris, et kui kõrvu pildil näha pole tuleb uued fotod teha:p
3) meelierutav juhtum ööbiku tn pagarikojas, sellest pikemalt ei kirjutakski...

Reede õhtu peale jäi mõnus lõõgastav spa -valged hommikumantlid, valge, punane ja must savi, mango smoothi, razul, hamman, veealuse muusikaga bassein ning lamamistoolid... Naca külm hakkas, aga hamman andis uuesti sooja, jõusaal jäi proovimata

Laupäeva õhtut saatsid Ladina Ameerika rütmid ja võistlustants. Leedukad olid tõesti tublid. Autasustamisel unustati küll pedestal ning medalid, kuid kellraadiod kolmandale kohale olid kõigil meeles :)

Õhtu, kell umbes 23 millegiga, kulmineerus leivateoga (mina ja Martin küll kaasaelajatena) - kolmekümneaastaste ööeelu noh :p Igal juhul on nüüd selgem, kuidas mõnusalt krõbedat leivakoorikut küpsetada ja koht ka teada, kus seda iga kolme nädala taga nõudmas käia - mis sest, et meil endal ka külmikus keski punase kruusi sees elab :) :) :)

ÕNNETUD JA ÕNNELIKUD PROTSENDID

Kunas ma olen endale taas miski mäetäie lisaülesandeid kukile tõmmanud, siis seoses ühega neist kolasin täna netti mööda ringi, et leida lihtsaid armatuse teste ja olla pop ning noortepärane. Jõudsin ühele aadressile, kus kalkuleeriti nimede järgi mitu % armastust nende inimeste vahel on.

Tulemused:

eesnimi+temakese eesnimi=4%

(eesnimi ja armsa neljajalgse nimi andis 34%)

hüüdnimi+temakese hüüdnimi =13,5%

ees- ja perenimi+temakese ees- ja perenimi=75,5%

ees-, pere- ja isanimi+temakese ees-, pere- ja isanimi=84,5%

Siin pole mitte kui midagi kommentaarida, edaspidi ainult täisnimedega ja isa nimi sappa :P

VARJUNDITEGA HELEBEEžIST TUMEMUSTANI

õhtupoolik läks selle nahka, et otsisin meeleheitlikult kogu elamisest taga, mis värvi on armastus. Algul oli see pruun rohelise krõbiseva pakendi sees ja nägi välja nagu rosin šokolaadis ja siis muutus see varjunditega helebeežist tumemustani ning ulatus mulle lõuast põlvedeni ja nurrus, pärast seda muutis see tõenäoliselt värvi - sinine, must, valge, oraaž ja punastki ja kogu aeg soe ja surises, veidike veel hiljem ilmusid nähtavale rohekarva tuttavad natuke väsinud täpikesed oraanžide keradega - kolm. Neist ühega tekkis lähedasem suhe, asi muutus tulisemaks ja mängu tulid taas punased toonid, natuke oliivirohelist ning juustusaia helekollast. Järgmisest hetkest alates köitis tähelepanu jupike musta värviga trükitud teksti - roosaka pintsliga taevast,värvimas koidukiir käib. Segadus kirsipuuõite ning sõnavabadusega innustas veelgi enam otsima, kuid mida pole seda pole ja ikkagi kui teaks küll oleks hea....

KASSIORG ja MÄGI JÄÄVAD PRAEGU VAHELE

LANGES VALGEID HELBEID....

Langes valgeid helbeid,

must maa sai valge kuue...

MMMMõnus hommik, toas on nii soe nii soe, kiisuke Mikey peseb kord kumera käpakese kord roosa keelekesega üle kakaopruuni näo tõmmates ennast eelmisast unest puhtaks, et uude unne juba hoopis puhtamate vurruega jääda. Martini šokolaadine musi teeb tema tõsise arvutitagaistumisilme kuidagi mõnusalt armsaks ja omaks. Värskelt sadanud lumepuuder on hiilinud kuumast ajust tulnud muffinite peale ja valge piimavahuparukaga kohvi teeb olemise järjest erksamaks ja mis kõik mõtted peas ringi käivad .... :)
************************************************************

Mõnusa muffiniretsepti, mille Inkult sain, kriban ka üles, teinekord hea võtta:

2-3 porksi riivida ära tavaise riiviga

100 g võid sulatada

4 muna koos 2 dl kohevaks vahustada

kõik see eelnev kokku segada ja ühe sidruni riivitud koor ning mahl ka sisse sukata

4 dl nisujahu 1 spl küpsetuspulbriga segamini raputada ja ülejäänud taignale lisada.

Kui tahata võib ka rosnad sisse pista, eelnevalt need jahu sees aga veeretada, et nad mufini põhja ei vajuks. Dr Otker muffinipaberid on väga head, et kindlat ilusat ümarat kuju aada, võib kahekodsesse paberisse panna ja ühe kihi pärast küpsetamist järgmise korra jaoks okku korjata. Ja siis ahju - 200 C juurde ning välja võtta kui miksit tainast enam tiku külge kinni ei jää - u 25 min gaasipliidiga.

ESITLEME UUT PERELIIGET VANA-LÕUNAST

Meie uue pereliikme katseaeg sai vist eila või täna just läbi - terve kuu on vanalõuna voodialuseid tolmurulle taga ajanud nooruke isakass Kriimu. Üleeile tegi eksami ka ära - käis meil Planeedis külas, kus vana kass Mikey ta korralikult kohe üle vaatas ja loomulikult paika oma hirmsa urinaga pani. Eksam lõppes konsensusega - Mikey elas ja magas ahju peal, väike uus Kriimu Martini sokisahtlis kapis. Toidunõude jagamine probleeme ei tekitanud, küll aga ahjupealne, mida väike uustulnuk muudkui piiras põrandalt hulle hüppeid kõrgustesse tehes. Hüped olid edukad, vanalõunarahvas võib selliste hüpete järgi ilmselt ennustada, kui kaua nende kardinad ja kapipealsed kallimad ilutaldrikud vastu peavad - jõuludeni või vasteldeni - ma rohkem küll pakkuda ei julge. Aga tere tulemat perekonda igal juhul!

Mikey on kahtlemata eriarvamusel

VAHEAEG MÖÖDUB JA EI RIDAGI

Vaheaeg on juba peaaegu läbi ja mitte ridagi pole kirja saanud - oleks, et midagi krjutada pole!

Eelmisel nädalal sai õnnesoovidega skorpionipesasid pidi käidud, klaase kõlistatud ja roogasid maitstud. Sai ise võõrustatud ja muffineid küpsetatud ning üle pika aja palju inimesi enda ümber heas mõttes välja kannatatud :)

Eile valasin terve perekonna delfiinikesi ja paar siili ning hobuseid kah mõni kolm tükki. Reedel saavad need hetkel siidmattvalged kujukesed värviküllasteks pintseldatud. Ja kunas kujukeste valamine nii edukas oli, siis valasin juba mõned seebid kah. Omast arust olin leidlik, kasutasin seebivormideks muffinipabereid, seebi vahekihiks kuivatasin naca siruni ja apelsinikoort ja kui reedel kujukestemaalimisest aega üle jääb, siis saab 70 puuviljaseepi kah lõplikult valmis.

Ei saa öelda, et vaheajal käed rüpes istuksin, samas aga tööplaane kah teha ei viitsi ja ekool, mis vajab kõpitsemist jääb ilmselt pühapäevaõhtuseks ürituseks. Eila saatsin Hansapangale taotluse, et ehk saab naca raha kevadiseks suureks kunstiürituseks - eks näis kas terve õhtupoolik, mis selle nahka läks, ka kasu toob.

ENTP - Secret Love Letters

Sillu personality type is ENTP

About 4-6% of the U.S. population possesses the combination of traits that make up this personality type.

As an ENTP, you can be the life of the party. Most people are apt to be immediately taken with your enthusiasm and friendly nature. You're the kind who always seems to have a good story or anecdote on hand to reveal your charm and wit. However, that's not to imply that you're simply a jokester. You also seem to enjoy thinking deeply and creatively on any number of topics. ENTPs like you can have a knack for coming up with novel ways of looking at the world. This usually makes your type more open-minded than lots of other people are. Your rare combination of social skills and common sense can make you a winning catch. In relationships, part of what often excites you is sharing your ideas about the world. You can be one smooth talker and at times, a masterful negotiator. You also seem to be the kind of social person who can make friends in a roomful of strangers. This is a rare talent.

Your Birthdate: July 12

You're a dynamic, charismatic person who's possibly headed for fame. You tend to charm strangers easily. And you usually can get what you want from them. Verbally talented, you tend to persuade people with your speaking and writing. You are affectionate and loving, but it's hard for you to commit to any one relationship. Your strength: Your charm Your weakness: Your extreme manipulation tactics Your power color: Indigo Your power symbol: Four leaf clover Your power month: December

What Does Your Birth Date Mean?

TERVE PÄEVA PROJEKT - ÕUN ja ÕUNAD

Nüüd sai küll moos kokku keedetud. Päris ilusat värvi teine - just see teine ongi ilus ja kollane - sinna sai tsipake apelsini ka sisse pistetud. Kolmas on täitsa jõulupunane, maitseb ka nagu jõulumoos. Ja selle esimese sisse sai peotäis piparmündilehe puru poetatud. Elus esimest korda tegin, eks näis mitme päeva pärast purgikaaned mulle nokka tõstavad ;) Kipitama hakanud õunamahl sai ka suurde pudelisse pandud ja kääritajaga kaanega kinni pitseeritud. Ehkki suuremalt jaolt on tunne, et sellest veinimahlast küll veini ei saa - ei saa lõpuni kindel olla, et ei saa.

CHA CHA CHA

Everybody cha, cha, cha, cha, cha, cha, ooojaaah!!!!!!
Täna juba neljandat hooaega alustas meie väike huvigrupp tantsutrenniga. Algus oli tõesti vägev - kaheksa korda kaheks kõhulihast - mõõdukalt - sääremarjad sirgu, kõht sisse, õlad alla ning läks plié, chassé, ronde, jeté jne See oli trenn suure algustähega, kui suudaks söömist ka piirata oleks jõuludeks ilmselgelt õhem :p
Eelmise aasta müstiliste kombinatsioonidega džaiv oli isegi meeles ja iseenese kiituseks võib üles märkida, et füüsis lasi selle kombinni virna täitsa vabalt ära teha - kui džaivi esimest korda kohmakalt kaasa hüppasin, tundus selle tempo mulle ilmvõimatu :p
Kaks tundi on nüüd möödas ja kodujuust tundub juba väga ahvatlev. Vähemalt seni kuni üksipäini kodus olen (kass ei loe või noh - kui loeb, siis väga vähe :p) püüan mõistlikult ja pigem vähem süüa.

EI NOH - ÕPETAJATE PÄEV -

Meeletult ilus tort, maitses ka hästi - ütleks kohe nii nämma, kui ma seda fraasi vähekenegi salliks, aga see pole fraasi süü, hoopis kellegi süü :) Tegelt oli Kriigeri kehastumine viimse reliikvia Siimuks täitsa talutav - hoopiski mitte tüütu.
Mingi hetk sai terve aasta mahtutatud paari rohekat värvi papitüki vahele, mõned arvasid, et see tuli isegi suht hästi välja :P
Ja õhtu oli ikka täiega imelik, kusjuures täiega ei ole ka mu lemmik sõna. Ühesõnaga pidu Pariis Pariis oli täiesti möga ja nii palju penskareid pole mu silm ka enam ammu näinud. Ikkagi kummitab kuskilt välja see frustreeriv vanasõna, et kui lootused on suured, siis tegelikkus jääb neile halastamatult jalgu.
Ja mõned sammud mööda vanalinna edasi kohtad sa vanu tuttavaid, kes üldsegi mitte ja samas üsnagi palju on need vanad tuttavad. Palju on muutunud ning palju sügavaid asju on andeks palutud ja ka andeks antud, aga ikka vajavad veel rääkimist.
Uskumatu, aga oma loodetud šampanjat ma ei saanudki ja siiani on naljakas, et sellised juhused just sellisel õhutul kokku sattusid.

KAJAKAS

Peegel läigatas, vaikus, puudritoos ja valge lina, vastandid, uued vormid, vanad tegijad, toores ja muljetavaldav, traagiline, teada tuntud. (võib ka mõttekriips)

Kajakas

Tsehhov ja Ulfsak -kumb, mõlemad?
Naised, ahastus. Enesetapp.
Julge unistada, oska väärikalt kannatada.
Von Krahl

ära hiline...

TURTSAKAS PÄEV

Kell tirises õigel ajal, lambamulta sai vaadatud, veel 30 minni kaisutust, tööle jõudsin nagu tavaliselt 3 min hiljem ja ometi möödus päev tusatuju saatel. Jõudsin päeva jooksul isegi kade olla - ise ei jaganud rõõmu ja teise jagamist kadestasin kah.
Nõme, ma ju isegi püüdsin sellest üle olla!

...Keegi tulla võib
kui maa millel käid
õide läeb...

Kõrgemäe ja Rannapi ühislooming kosutab, sõnad on küll sügavad ja viis nukker aga olemine läheb paremaks :)
...Ootan aasta läbi nii

kuid ei tea vist sedagi.....

Teen ühe iirika ;)

JA SIILIKE LIDUS OMA ASJU AJAMA

Siilike lidus paari turtsatuse saatel kiirelt kuskile majade vahele kui Kadriorust Teadlaste öö ürituselt koju lippasin. KUMUs tehti igasugu keemiat ja füüsikat, teadusteatrit, mille märksõnaks olid "Köök" ja "Elekter", peaosas Aare Baumeriga ning demonstreeriti virtuaalprogrammi "Cosmos". Soovijad said proovida kätt lasegrafiti tegemisel ja KUMU Hariduskeskuses oli avatud lausa kolm töötuba entusiastlike juhendajatega eesotsas.

Uskumatult kaua tuli trammi oodata, et linna poole tagasi saada - ilmselt jala oleks saanud rutem. Kodus ootas ahju pistmist minu arust väga mõnus pizza ja kanarbikupiparmündi tee meega. Plaanitud külaskäik ja saun jäid järgmist korda ootama ning natuke nohune oleks sai vabanduseks reedesele üsna varasele voodisse pugemisele.

3,5 MILLI, KAKS PAARI KINGI JA ÜKS KLEIT

Eile ostsin üle väga pika aja kaks loteriipiletit, ühe mingi kiirloterii ja teise vikingloto. Esimene neist ei toonud loodetud õnne isegi mitte uue pileti näol, teisega on veel võimalus.

Sõitsime kodupoole ja mainisin Martinile, et ostsin vikinglotopileti temale, sest teisele ostetud pilet pidi ju ometigi võitma. Lisasin veel, et kui pilet peaks võitma, kas saaksin siis mõned rahad korteri- ja õppelaenu kustutamiseks, lumelaua varustuse, teksade, ühe kleidi ning kahe paari kingade jaoks. Hetk hiljem tabasin ennast oma soovide üle psühhoanalüüsi tegemast. Kuidagi kummaline komplekt - lumelauavarustus, teksad, kleit ja kaks paari kingi. Miks just need asjad, kas tõesti on just neist hädasti puudus? Kas lumelauavarustus võiks vihjata üleliigsetele kilodele või põnevate ning adrenaliinitekitavate sündmuste puudumisele, kas teksad märgivad miskit lihtsat olemist, mugavuse taotlust, kleit glamuuri puudumist ning kingad igatsust tantsupõrandal keerutamise järele. Ahaa, punane sügismantlike terendas ka korraks soovide nimestikus - on see märk tähelepanuvajadusest?

KASTANIMUNADE MÜSTIKA

Ehkki sügis mutub aina värvilisemaks, juhtub kollaste, punaste, roheliste ja oraanžide värvide sekka ka pruune porilaike. Päike, mis harva vihmapilvede vahelt end ilmutab paitab küll põse soojaks, aga varbaid soojaks ei tee. Kurb on ümberringi vaadata, kuidas pimedale ajale üleminek inimesi kinnisemaks ja enesessetõmbunumaks teeb. Toimetatakse ja askeldatakse omaette. Ega ma ise ka selline. Eile, kui Martini üliõnnestunud lasanjet sisse pugisime, sai mõeldud, et miks me küll kedagi külla pole kutsunud. Häbi kohe. Igal juhul püüame viga järgmine kord parandada:)

Ja kas Sina, armas lugeja, oled juba pruunivalgekirjusid kastanimune leidnud? Rahvasuu räägib, et kui leiad kaks pruunivalgekirjut kastanimuna siis võid juba järgmiseks sügiseks olla leidnud päris oma kõigearmsama "kastanimuna" ;) või siis tegelt nagu kaks :P

TÜDRUK MARSILT

You Are From Mars

You're energetic, althletic, and totally hyperactive. You love playing sports and being in the middle of all of the action. You're independent, corageous, and brave. Unafraid to do things your way. Mars can be reckless, quick tempered, and a little too spontaneous. So think before you act - and resist your natural urges to dominate others.

What Planet Are You From?

MINU DNA

Minu ruudukujuline DNA ;)


Minu triibuline DNA :)


Triipudest lähemalt :o

My personalDNA Report

tahad ka näha, missugune on sinu DNA, siis täida aga see pikk kuid päris huvitav test ja sa saad oma isikliku värviliste ruudukeste koosluse:)

http://www.personaldna.com/

VARBAD MUSTAL RANNALIIVAL ehk 4.PÄEV

Kolisime teise tuppa, müstiline äraeksimine Ponta Delgadas, parema tee otsingud Sete Sidadesisse, kraatrite ja mägede vahel raskusi trotsides. Läänerannik – hoopis teistsugune - taimestikuvaesem aga samas ikkagi ääretult kaunite vaadetega.
Väikelinn enne Ferreirat, matk vulkaani tippe mööda 876 meetristel kõrgustel mere pinnast, vulkaani põhjadesse tekkinud järvekesed, üks ilusam kui teine. Kurb lugu printsessist ja tema karjapoisist :p Paterdamine ja ujumisliigutused sellesama kurva looga printsessi pisarates.

Kui autosõit juba kohalike sõidustiiliga sarnanema hakkas ja autoga enam ohtlikke manöövreid ohtlikud ei tndunud, siis tuli jala kuristiku äärel komberdada.
Vaatrplatvorm lääneserval, magma voolamiskohad, tume must kivine kuumaastik otse ookeani suunduv– kõhedusttekitav turnimine 1000 aastaid tagasi pusanud augukestel. Väike jalgrada sealtsamast kivilast juhatas meid randa - randa, kus polnud liiva raasugi, vaid puidust platvormid ja metsik must kivimürakate mass moodustamas väikest laguuni, mille ots avatud ning millest ookeani lained otsapidi laguuni vett tõid ja ära viisid. Ujusime meiegi, sest päev oli ääretult kuum ja jahutust oli vaja. Mustad krabid klõbistasid oma sõrgu vastu kivi ja toimetasid reipalt ringi.

Järgmine platvorm meelitas meid vaatega veest väljaulatuvate kivimürakatele - nagu kivitornid, mis ookeani servast välja ulatusid.
Päikeseloojanguks jõudsime nende kivitornide juurde. Päike oli veel 20:20 täisti üleval ja täistuledes 20:48 aga kustunud mis kustunud. Kaunis must rand, millele jalajälgedega südameid sai joonistatud ja rahulik ookeanivesi, neid endaga kaasa viis.

Kohe kohe läheb pimedaks ja meil veel vaja palju näha ning sõita. Pilari linnakeses li pidu, piilusime seda vaid nii palju, kui autoaknast nägime.

Ribera Grande üllates meid oma iluga, kaunis kosk keset linna, kirikud ja tähtsamad majakesed kaunilt valgustatud, muusikud pasunatega ja linnatäis ärkvel inimesi,

Päeval kogutud päikeseenergia avaldus kibedalt tulitavatel õlgadel ja turja peal :p

Saarel oli ring peale saanud, homme vaatab keskmaa üle ja annab autole puhkust.....

LOPSAKAS LOODUS ja MEELETUD PALMID ehk 3. PÄEV

Martin magab välja aklimatiseerumist ;) On hommik ka mina naudin magamituba rõdu ja kauni vaatega.

Sõitsime idakaldale, Povoka linnake esimene saarele tekkinud asustatud paigake, väike mäevallutuas, kollased ploomid, hulganisti kauneid vaateplatvorme. Faijal de Terra käänuline tee, soovitavad kurvivõtmiskiirused 50 km /h, kõige idapoolsem linn Nordeste ja kõige nõmedam kalapraad (küüslaugukastmes praetud skumbria) maailmas:p

Hull laskumine majakani ja veel hullem ülessõit, mis tõi Martini kaelal 10 sendi suurused higipiisad :p Mina olin igate pidi seda meelt, et miskid jumalikud jõud võiksid sekkuda ja meid lihtsalt ilusate silmade ja laheke naeratuse eest abistada :p
Vesiveskid ja inimese poolt natuke paremale võis siis vasakule juhitud koskedesüsteemid, metsikud veelangemised ja meeletult lopsakas loodus, metsikud palmid ning kõik teised inimsööjad taimed :p

Pidu Ribeira grandes, verivorst ja keedetud mais, 2000 m kiirteed ning metsikult muljeid
Kell 11 jõudsime hotelli tagasi– olin läbi läbi väsinud. Martin üritas näidata mulle pilte, aga ma ei suutnud enam – raske uni haaras kaisu...

OOKEAN PAISTAB ehk 2. PÄEV

Boeing 737-800 (Martin arvab, et seda ei peaks siiski „pinaliks“ nimetama) pardal veetsime me terve hommiku. Ookean oli pilvedega kaetud, pilveribade vahelt paistis vaid vilksamisi vee virvendus või lapike maad. Metsikult igav oli: Martin luges raamatut, mina vahtisin pardapoisse (suht kiirelt tüdinesin), mingi aeg anti süüa – magustoiduks oli „delikatessšokolaadi kaka“:p Puhas lennuaeg oli 5 tundi, - maandumine Eesti aja järgi 15, kohaliku aja järgi 12 kopikatega.

Lennujaam on väike ja kodune.

Võtmed kohe kätte (rentige auto alati enne lendu :p) - Renault Clio numbrimärgiga 46 CA 57. Auto on nagu kõik siinsed autod pisike ja väikseid kriimukesi täis – kusjuures meie omal isegi väga vähe – kas ta ka sellisena tagasi jõuab on ise küssa, sest siinsed sõitjad, - kuidas nüüd öeldagi - on temperamentsed :)

Tee Ponta Delgadast Furnasesse kujutas endast tunniajalist kogemusterikast õppesõitu ehkki kaardile märgitud tee oli punane - just nagu maantee ja maksimumkiirus oli 60 km/h. Teed olid jube kirtsad ja täiesti käänulised. Õnneks olid mõnes kohas möödasõidud keelatud, ainult siis võisid peaaegu kindel olla, et sinu teepoolelt ei tule käänaku tagant mõnda traktorit või minikaubikut või mis iganes masinat kus inimesed kastis ei aele või piimapüti peal ei istu. Suurem osa liikumist toimus kõhutunde järgi, tänavate ja teede valik käis nõnda nagu Martin ühel tavapärasel teelahkmel ütles:“pöörasin sinna, sest teised läksid ka!“ Linnades ei häirinud autojuhte see, et nad enam vähem keset teed parkisid ja et ust lahti tõmmates tagant auto tuleb – ongi kergem ust lahti lükata :p

Suures sõidutuhinas läbisime pisikesed külad või siis linnakesed nagu Lago, Vila de Agua de Paul (see tundub imearmas kohake), Agua de Alto (rand maantee ääres), Vila Franco do Campo just nagu silmaklappidega, sest oh ja ah käis pige liiklusega kohanedes kui kauneid vaateid märgates. Need külakesed kolab lähipäevil läbi oli vaid mõte, mis sellest tunniajasest sõidust kuklasse kumama jäi.

Elasime kuumavee allikate tagusel künkal, tuba oli keskpärane, aga see eest rõduga, millelt avanes vaade linnale kohalike mõistes - meie mõistes pigem külale. Palju mägesid, palju rohelist, palju kauneid lilli. Aegajalt värskendab kogu seda rohelust uduvihm, see on nii õrn, et vaevu tunneb.

Õlu „Sagres“on siin samakallis kui meil, väikestes pudelikestes, paras korraga nii kaheksa või kuus osta. Kohalike käest ostsime mingit toorjuustukoogina tundunud juustukest – kits mis kits - Martinile meeldis, mulle mitte.

Mida õõ peale seda pimedamaks, mina kebisin eesti aja järgi kell pool kaks magama, Martin aga hoidis ennast üleval, et minna kohaliku aja järgi normaalsel ajal magama.... :)

EI MUSTA LUIKE ega MUSTA JÄNEST ehk SIIS 1. PÄEV

Üks viimaseaja toimekamatest hommikutest sattus 1 augusti kuupäevale. Kass toita, mees tööle, ise kärmelt dušši alla jne. Plaani kohaselt pidi kell üks olema hea aeg lennujaama jõudmiseks ja nii ka üllataval kombel juhtus. Kella kahene lend Stockholmi oli täiesti jõus ja reis kuskile kaugustesse täpikesele maalapile Atlandi ookeanis võis alata. Ehkki suurem osa minust arvas lendamisest, seal hulgas kiirest kohalejõudmisest ainult hästi, leidus mingi osa minust, mis protsessis üsna kõvasti selle mõtte vastu – kõrvad. Äärmiselt inetut valuvingu ajades undasid nad peaaegu kogu lennu aja. Saabudes uudistasid passi- ja kotiuurijad minu mündikogu aga olid muidu täitsa lahked. Kiireid jalalalaba liikumisi tehes sai järgmise lennu üksikasjad väljaselgitatud ning Arlandast otseteed esimese peatuspaiga „End of the civilisation“suunas liikuma hakatud. Nimetatud koht asub umbes 100 km Arlandast lõuna poole ja kujutab endast äärmiselt vaikselt pereelu elavate svensonite külakest Lõuna-Rootsist Stockholmi suunduva veetee ääres. Ehkki sealsed sellesuviselt kohalikud eestlased Mari ja Priit lubasid meile vaatamisväärsustena musta luike ja musta jänest, tuli meil leppida saarestikulise merevaatega, mida ilmestasid kaunid valged purjekad ja punast tuld helkivad majakad. Saabus öö ja uus päev :)

AEG SEISMA POLE SIISKI JÄÄNUD

Ehkki viimane sissekanne on päev peal minu sünnipäeva, pole aeg vahepeal sugugi seisma jäänud. Kuni tänaseni, mil puhkuse lõpuni on jäänud vaid mõned päevad on tegemist tegelikult jätkunud igasse päeva. Võib muidugi kahelda selles, kas kõik päevad just ühtmoodi asjalikud olid - aga milleks siis puhkus - ikka selleks, et puhata ja mängida:)

Nädal peale sünnipäeva tegelesin ikka veel vaikselt nii enda kui teiste pidustustega, Pärnus sai käidus ja mustikal Katre juures. Muide Ellamaa loodusraja äärde jääb igati vahva grillmajake, kus võiks ka väga varaste hommikutunditeni istuda ja rabakanade hälitsusi kuulata.

Tavalistest juuliõhtutest ühel sai Google Earthi maakera veeretatud ja leitud keset Atlandi ookeani pisikesed saarekesed. Suuremal neist oli ka lennujaam ära toodud, mis hõlbustas oluliselt sinna reisimise võimaluste valikut. Üks rootsi päritolu reisibüroo nimega Solresort jagas juhtumisi viimase hetke pakkumisena veel paari kohta 2 augusti väljalennuga pileteid sinnasamma - Assooride suurimale sarele Sao Migeli. Ehkki pileti hind polnud just see, mida suvise reisi jaoks olime planeerinud, tundus Assooridele mineks mitmeid, mitmeid kordi lahedam kui Kreetale või Horvaatiasse. Mitu õhtut higistamist ja vaeva, et kas saaks ikka veel odavamalt kuidagi sinna Assooridele ja ehk siiski Kreetale, kuhu pakuti hirmodavat lendu koos majutusega...... Tegime isegi mõlema reisi kalkulatsioonid ja mis sa kostad - mõlemad sihtpunktid tulid enam vähem sama kallid. Üks lennult kallim, kohapeal odavam, teine lennult odavam, kohapeal superkallis. Eriti palju arusaamata rootslaste kodulehelt, ostsime piletid ära. Tehtud :)!!!

TAAS AASTA NOOREM

KAKS MUSI JA SEKS KREDIITI

"kaks musi ja seks krediiti" ning juba ta on läinudki....

unine naine kallab endale veel tassi kohvi, silitab kiisukese kõhtu ning haarab sülearvuti järele...

...mõttes loeb nädalaid, mil ka teisel puhkus hakkab...

ÕLLESUMMER

Kui meie alles kotikobamise protseduure läbisime oli õllesummer juba alanud ja loomulikult jäime me hiljaks Parmase ja Padari tantsukooli "Tähesära":P

Heameelega oleks tahtnud piletimüüjalt küsida "Kas peol õlut ka müüakse?" aga teda polnd nähagi :P ka Tanel Padarit polnud näha Willases Bluusis. Blacky, HND, Smilers ja Kriminaalne Elevant olid aga täitsa olemas.


Sai proovitud A. Le Coqi poolt pakutud õllekokteile - üks neist oli väga paha - see mis oli tomatimahlaga aga teine päris hea, nimega Wild Apple ja poiss kes neid naljakaid jooke segas oli kõige parem:P










Ja ilutulestik oli lausa ilus
ning päikeseloojang merel samuti :)

ja Mikey'le meeldisid õllekrõpsud.... krrrr....

SIIS SAAD PÕLVE PAREMA...

...kui sina usud enda asse,
siis saad põlve paremaks...

Ilmapuu* lävel sai pühapäeva õige mitu tundi istutud ja kohupiimataskuid soolapulkadega vaheldumisi pugitud. Kaunis laul kõlas taustaks ja päike soojendas nii mis jaksas. Aga päris sellist hirmägedat laulupeo tunnet küll ei tekkinud - pigem lihtsalt laulupidu ja palju rahvariides inimesi ja rahvalikke laule. Lennart Meri on öelnud, et: “Mõned inimesed on viimasel ajal väitnud, et laulupidu pole enam moes. See on rumal jutt. Laulupidu ei ole moeasi, Laulupidu on südameasi” Südameasi küll jah, aga moodsam võiks ju ikka olla ja mitte nõndamood nagu sel aastal, et moodsust kehastab Chalices ning rikub peo üldmulje eelviimase lauluga lihtsalt ära.
Tantsupeo etendus, mida sai telkust silmatud tekitas küll hoopis enam emotsioone.
******************************
Puu on puude kõrgune, muru murumadal,
õnn on õnnesuurune, selg on seljataga.
Valu on mäekõrgune, usk tas murumadal,
kui me lõpuks virgume, hing on vait ja vaga.
Kui me lõpuks virgume, puu on murumadal,
muru puude kõrgune, kinni kasvand rada.
Siis näib õnn mäekõrgune, valu murumadal,
kui me lõpuks virgume, kõik on seljataga...
***************************************
*Ilmapuu (arbor mundi) on iidne ja üleilmalise levikuga mütopoeetiline kujund, mille üldiseks tähenduseks on maailma e. kosmose kolmetine struktuur.

KORDUMATUD VÖÖKIRJAD

ID: 842A7D7E38C9841F wilmake wilmake

Kuuevarbalised on päris toreda rahvuskultuuri ideedest kantud projektiga maha saanud. Nimelt igaüks, kes aga vähegi tahab, saab kaasa aidata virtuaalse rahvariidevöö loomisele. Laulu- ja tantsupidude vaimus võib huvipärast lätakate ettevõtmise üle kaeda ja oma ainulaadse vööjupikesega maha saada. Praeguseks hetkeks on vöö väidetavalt tiba üle 17 km pikk. Iga tegija saab oma jupikese kohta ka sertifikaadi välja trükkida:P http://www.zime.de/

JAANIPÄEV KISKUS OMADEGA RAPPA

Reede hilisõhtul hakkasid jaanipäevased tegemised selgelt rappa kiskuma. Niikaua kiskusid kuni ühel Suure-Jaani lähistel rabasaarel pidama said. Seal rabas - seal oli lausa kitsas - uskumatu, et selline üldrahvalik rappaminek. Ja kõik ootasid, ootasid kannatlikult, et mis edasi juhtub. Silmalaud läksid üha raskemaks ja nii mõnigi mees jäi pea raskelt sookailude vahel sügavasse unne - madal mehine norin -sookontsert? - ei veel.
Kell sai kolm. Mahedalt ja üldsegi mitte pealetükkivalt kostis helisid. Just nagu omaette, mitte kedagi segades. Rütm. Viis. Sõna. Mõte. Uni. Hommikuvalgus. Ärkamine. Kõik koos. Omaette. Kaisus. Hommik. Lõuna.

Kell kaksteist päeval oli paras aeg rabaloiku sulistama minna ja ümbrust uurida. Lahedam oli - ses mõttes, et suurem jagu rahvast oli öösel minema sõitnud, vaid üksikud telgid pleekisid päikese käes ning mõned lambad olid jäänud lammasteks ning ajasid omi asju.
Ja siis nii möödaminnes raadio 2 jaaniprogrammi kuulates Türilt läbi Põlvakanti jaanitulele. Külla neile, kel Põlvaga tegelt üsna vähe pistmist ja kelle külalised ka kõik mujalt jõuliselt Tallinnast pärit. Aga rahulikult ja kindlat grillides ning jalgpalli ja rahvastepalli mängides kõhutäiekesi allapoole raputades, tuli koht: "Sütti sütti lõke..." ja süttiski ja ilus oli ja kummaline ja vaikne ja isegi nagu päriselt kohe teineteisekõrvalolemise tunne oli ka.

Ja siis kui päike taas kõrgemal ehkki hallide raskete pilvedega taevalaotust jagades paistma hakkas sai kurss võetud Pärnu poole. Otepää kandis tuli jube padukas maha(survepesu :P). Vihm katusele kompsimas jõudsime Tõrva kanti - meeletult ilus teekond ja miksi kena kahekordne palkmaja rõduga jõe ääres kiskus lausa punast risti maanteekaardile kiskuma (et ehk kunagi hiljem vaatab üle, mis koht see selline on).

MMM...MAASIKAD :P

Mul ei ole ühtegi lausemoodustist, et siia üles täheldada, et tegelikult on ju eestimaakene maasikaid juba täis ja ühed parimad neist kasvavad Katre maal. Ja et neist saab aegajalt Katre linnakodu trepil päevitades kõhu suurelt punni süüa :P

Ja teine osa maasikatest, mille päritolu ei olegi täpselt teada on turgudel ja poelettidel ja et need on ka vanillijäätise ning pruunika Silja küpsetatud koogiga mõnusad jutu kõrvale võtta.

LAMBAD ON SIIN JA LAMBAD ON SÄÄL

... kes lambaks on sündind,
see lambaks ka jääb....

see lihtsakoeline vanarahvatarkusel põhinev viisike kõlas täna Tallinna Ülikooli järjekordse psühholoogideparve lõpuaktusel. Priimägi rõhutas vastsetele lõpetajatele, et kõik see, mis on inimese peas on teadmine ja kõik, mis teda ümbritseb raamatutes, konspektides, elektrooniliselt - see on pelgalt informatsioon ja et teadmine põhineb mälul, seega treenige, treenige treenige, alustage kohe, kunagi pole hilja. Pulver arvas, et üliõpilase side ülikooli peaks sarnanema stockhom sündgaroomiga (inimene armastab nö oma piinajat). Mõneti ka arusaadav ja täiesti viisakas avaldus - elab ülikoolgi ju üliõpilaste pearahadest ja õppemaksudest :P Kogu aktus võib mõneti edevalt mahamängitud reklaamikampaaniaks pidada. Et asi usutavam ja rahvale lähedasem oleks, oli kohale kamandatud ka ligi 100 õnnelikku reklaamiohvrit ehk nii öelda lõpetajat. Aga mis seal imestada Priimägi ju reklaami ja imanoloogia osakonna juhataja :P

No see selleks, igal juhul sai minu kalli õekese kõige kallim oma kenad (kahtlemata ka kallid mitmes mõttes) ülikooli mapi vahele pakitud roosad ja rohekad papred kätte. Tehtud! :P

ENNE JA PäRAST RABAROKKI

Nagu ikka saavad puhkusepäevadeks ikka soojad ja päikest täis päevakesed otsa. Ehkki puhkus kirjade järgi juba eelmine nädal algas, hakab see õige tunne alles nüüd tekkima. Imekombel pole eimingit hurraad - on lihtsalt lihtne olla.

Nii umbes nädal tagasi sai Lõuna Eesti tuur tehtud. Ehkki käik pisikest tööeesmärki kandis oli vahva ikkagi - kõik need põllud ja metsad ja jõed ja järved ning ürgorud olid end juba suve tulekuks ehtida jõudnud. Järveveed olid soojad ja ootasid hommikusi suplejaid. Väike kirsiõlu lisas kogu olemisele mõnusa meki ning esialgu planeeritud tagasisõit kujundas end hoopis hilisemale ajale ümber ja nii oligi õige.

Ja esimese puhkusenädala lõpetuseks sai legendaarset rabarokki oma silmaga väisamas käidud. Igasuguseid inimesi, karvaseid ja sulelisi, punkareid ja muidulisi - tõesti palju rahvast. Minu silmad ja kõrvad nägid küll vaid üht neljandikku sellest suurest rockipeost, aga see eest huvitavat 1/4dikku -Eesti sugestiivrocki lipulaevaks nimetatud Kosmikuid, üheks ning ainult ja ainult selleks korraks kokku tulnud MR Lawrence ja nii öelda täiskasvanute Rammsteini - Laibachi. Viimane pidavat olema ääretult tuntuks saanud tänu oma coveritele, kus sõnad on sätitud nii, et laulu mõte muutuks hoopis teistsuguseks(näiteks terve The Beatles'i „Let It Be“ album). Kuigi nende poolt pakutud sõnum jäi sel korral minu jaoks siiski tiba arusaamatuks, oli show muljetavaldav. Võibolla oli arusaamatuse põhjustajaks tilluke päikesepiste, mis oli oma heameele suurest rahvahulgast just minule pähe lajatanud ning seetõttu hakkas laibachi esinemise ajaks mul lihtsalt pilt eest kaduma. Igal juhul jäi tagasisõites autosalongi 25 plusskraadist ilmselgelt minu külmetustundest haaratud kehale liiga väheseks.

Vaatamata sellele. et minu esimene rabarocki kogemus 1/4 piirdus, tundub mulle, et teinegi kord võib juba kogenud (loe habemega) rabarokilkäijatega kampa võtta.

Ja nüüd on õige koht õigel ajal ununenud aitähhid kirja panna: esimene Priidule, kes mind vaesekest kuumast ja umbsest bussisõidust säästis ja teine pisikese musiga suur aitähh (kahe hga :P) Sabakesele :)