...kui sina usud enda asse,siis saad põlve paremaks...
Ilmapuu* lävel sai pühapäeva õige mitu tundi istutud ja kohupiimataskuid soolapulkadega vaheldumisi pugitud. Kaunis laul kõlas taustaks ja päike soojendas nii mis jaksas. Aga päris sellist hirmägedat laulupeo tunnet küll ei tekkinud - pigem lihtsalt laulupidu ja palju rahvariides inimesi ja rahvalikke laule. Lennart Meri on öelnud, et: “Mõned inimesed on viimasel ajal väitnud, et laulupidu pole enam moes. See on rumal jutt. Laulupidu ei ole moeasi, Laulupidu on südameasi” Südameasi küll jah, aga moodsam võiks ju ikka olla ja mitte nõndamood nagu sel aastal, et moodsust kehastab Chalices ning rikub peo üldmulje eelviimase lauluga lihtsalt ära.
Tantsupeo etendus, mida sai telkust silmatud tekitas küll hoopis enam emotsioone.
******************************Puu on puude kõrgune, muru murumadal,
õnn on õnnesuurune, selg on seljataga.
Valu on mäekõrgune, usk tas murumadal,
kui me lõpuks virgume, hing on vait ja vaga.
Kui me lõpuks virgume, puu on murumadal,
muru puude kõrgune, kinni kasvand rada.
Siis näib õnn mäekõrgune, valu murumadal,
kui me lõpuks virgume, kõik on seljataga...
***************************************
*Ilmapuu (arbor mundi) on iidne ja üleilmalise levikuga mütopoeetiline kujund, mille üldiseks tähenduseks on maailma e. kosmose kolmetine struktuur.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar