Kolisime teise tuppa, müstiline äraeksimine Ponta Delgadas, parema tee otsingud Sete Sidadesisse, kraatrite ja mägede vahel raskusi trotsides. Läänerannik – hoopis teistsugune - taimestikuvaesem aga samas ikkagi ääretult kaunite vaadetega.
Väikelinn enne Ferreirat, matk vulkaani tippe mööda 876 meetristel kõrgustel mere pinnast, vulkaani põhjadesse tekkinud järvekesed, üks ilusam kui teine. Kurb lugu printsessist ja tema karjapoisist :p Paterdamine ja ujumisliigutused sellesama kurva looga printsessi pisarates.
Kui autosõit juba kohalike sõidustiiliga sarnanema hakkas ja autoga enam ohtlikke manöövreid ohtlikud ei tndunud, siis tuli jala kuristiku äärel komberdada.
Vaatrplatvorm lääneserval, magma voolamiskohad, tume must kivine kuumaastik otse ookeani suunduv– kõhedusttekitav turnimine 1000 aastaid tagasi pusanud augukestel. Väike jalgrada sealtsamast kivilast juhatas meid randa - randa, kus polnud liiva raasugi, vaid puidust platvormid ja metsik must kivimürakate mass moodustamas väikest laguuni, mille ots avatud ning millest ookeani lained otsapidi laguuni vett tõid ja ära viisid. Ujusime meiegi, sest päev oli ääretult kuum ja jahutust oli vaja. Mustad krabid klõbistasid oma sõrgu vastu kivi ja toimetasid reipalt ringi.
Järgmine platvorm meelitas meid vaatega veest väljaulatuvate kivimürakatele - nagu kivitornid, mis ookeani servast välja ulatusid.
Päikeseloojanguks jõudsime nende kivitornide juurde. Päike oli veel 20:20 täisti üleval ja täistuledes 20:48 aga kustunud mis kustunud. Kaunis must rand, millele jalajälgedega südameid sai joonistatud ja rahulik ookeanivesi, neid endaga kaasa viis.
Kohe kohe läheb pimedaks ja meil veel vaja palju näha ning sõita. Pilari linnakeses li pidu, piilusime seda vaid nii palju, kui autoaknast nägime.
Ribera Grande üllates meid oma iluga, kaunis kosk keset linna, kirikud ja tähtsamad majakesed kaunilt valgustatud, muusikud pasunatega ja linnatäis ärkvel inimesi,
Päeval kogutud päikeseenergia avaldus kibedalt tulitavatel õlgadel ja turja peal :p
Saarel oli ring peale saanud, homme vaatab keskmaa üle ja annab autole puhkust.....
kolmapäev, 29. august 2007
LOPSAKAS LOODUS ja MEELETUD PALMID ehk 3. PÄEV
Martin magab välja aklimatiseerumist ;) On hommik ka mina naudin magamituba rõdu ja kauni vaatega.
Sõitsime idakaldale, Povoka linnake esimene saarele tekkinud asustatud paigake, väike mäevallutuas, kollased ploomid, hulganisti kauneid vaateplatvorme. Faijal de Terra käänuline tee, soovitavad kurvivõtmiskiirused 50 km /h, kõige idapoolsem linn Nordeste ja kõige nõmedam kalapraad (küüslaugukastmes praetud skumbria) maailmas:p
Hull laskumine majakani ja veel hullem ülessõit, mis tõi Martini kaelal 10 sendi suurused higipiisad :p Mina olin igate pidi seda meelt, et miskid jumalikud jõud võiksid sekkuda ja meid lihtsalt ilusate silmade ja laheke naeratuse eest abistada :p
Vesiveskid ja inimese poolt natuke paremale võis siis vasakule juhitud koskedesüsteemid, metsikud veelangemised ja meeletult lopsakas loodus, metsikud palmid ning kõik teised inimsööjad taimed :p
Pidu Ribeira grandes, verivorst ja keedetud mais, 2000 m kiirteed ning metsikult muljeid
Kell 11 jõudsime hotelli tagasi– olin läbi läbi väsinud. Martin üritas näidata mulle pilte, aga ma ei suutnud enam – raske uni haaras kaisu...
Sõitsime idakaldale, Povoka linnake esimene saarele tekkinud asustatud paigake, väike mäevallutuas, kollased ploomid, hulganisti kauneid vaateplatvorme. Faijal de Terra käänuline tee, soovitavad kurvivõtmiskiirused 50 km /h, kõige idapoolsem linn Nordeste ja kõige nõmedam kalapraad (küüslaugukastmes praetud skumbria) maailmas:p
Hull laskumine majakani ja veel hullem ülessõit, mis tõi Martini kaelal 10 sendi suurused higipiisad :p Mina olin igate pidi seda meelt, et miskid jumalikud jõud võiksid sekkuda ja meid lihtsalt ilusate silmade ja laheke naeratuse eest abistada :p
Vesiveskid ja inimese poolt natuke paremale võis siis vasakule juhitud koskedesüsteemid, metsikud veelangemised ja meeletult lopsakas loodus, metsikud palmid ning kõik teised inimsööjad taimed :p
Pidu Ribeira grandes, verivorst ja keedetud mais, 2000 m kiirteed ning metsikult muljeid
Kell 11 jõudsime hotelli tagasi– olin läbi läbi väsinud. Martin üritas näidata mulle pilte, aga ma ei suutnud enam – raske uni haaras kaisu...
teisipäev, 28. august 2007
OOKEAN PAISTAB ehk 2. PÄEV
Boeing 737-800 (Martin arvab, et seda ei peaks siiski „pinaliks“ nimetama) pardal veetsime me terve hommiku. Ookean oli pilvedega kaetud, pilveribade vahelt paistis vaid vilksamisi vee virvendus või lapike maad. Metsikult igav oli: Martin luges raamatut, mina vahtisin pardapoisse (suht kiirelt tüdinesin), mingi aeg anti süüa – magustoiduks oli „delikatessšokolaadi kaka“:p Puhas lennuaeg oli 5 tundi, - maandumine Eesti aja järgi 15, kohaliku aja järgi 12 kopikatega.
Lennujaam on väike ja kodune.
Võtmed kohe kätte (rentige auto alati enne lendu :p) - Renault Clio numbrimärgiga 46 CA 57. Auto on nagu kõik siinsed autod pisike ja väikseid kriimukesi täis – kusjuures meie omal isegi väga vähe – kas ta ka sellisena tagasi jõuab on ise küssa, sest siinsed sõitjad, - kuidas nüüd öeldagi - on temperamentsed :)
Tee Ponta Delgadast Furnasesse kujutas endast tunniajalist kogemusterikast õppesõitu ehkki kaardile märgitud tee oli punane - just nagu maantee ja maksimumkiirus oli 60 km/h. Teed olid jube kirtsad ja täiesti käänulised. Õnneks olid mõnes kohas möödasõidud keelatud, ainult siis võisid peaaegu kindel olla, et sinu teepoolelt ei tule käänaku tagant mõnda traktorit või minikaubikut või mis iganes masinat kus inimesed kastis ei aele või piimapüti peal ei istu. Suurem osa liikumist toimus kõhutunde järgi, tänavate ja teede valik käis nõnda nagu Martin ühel tavapärasel teelahkmel ütles:“pöörasin sinna, sest teised läksid ka!“ Linnades ei häirinud autojuhte see, et nad enam vähem keset teed parkisid ja et ust lahti tõmmates tagant auto tuleb – ongi kergem ust lahti lükata :p
Suures sõidutuhinas läbisime pisikesed külad või siis linnakesed nagu Lago, Vila de Agua de Paul (see tundub imearmas kohake), Agua de Alto (rand maantee ääres), Vila Franco do Campo just nagu silmaklappidega, sest oh ja ah käis pige liiklusega kohanedes kui kauneid vaateid märgates. Need külakesed kolab lähipäevil läbi oli vaid mõte, mis sellest tunniajasest sõidust kuklasse kumama jäi.
Elasime kuumavee allikate tagusel künkal, tuba oli keskpärane, aga see eest rõduga, millelt avanes vaade linnale kohalike mõistes - meie mõistes pigem külale. Palju mägesid, palju rohelist, palju kauneid lilli. Aegajalt värskendab kogu seda rohelust uduvihm, see on nii õrn, et vaevu tunneb.
Õlu „Sagres“on siin samakallis kui meil, väikestes pudelikestes, paras korraga nii kaheksa või kuus osta. Kohalike käest ostsime mingit toorjuustukoogina tundunud juustukest – kits mis kits - Martinile meeldis, mulle mitte.
Mida õõ peale seda pimedamaks, mina kebisin eesti aja järgi kell pool kaks magama, Martin aga hoidis ennast üleval, et minna kohaliku aja järgi normaalsel ajal magama.... :)
Lennujaam on väike ja kodune.
Võtmed kohe kätte (rentige auto alati enne lendu :p) - Renault Clio numbrimärgiga 46 CA 57. Auto on nagu kõik siinsed autod pisike ja väikseid kriimukesi täis – kusjuures meie omal isegi väga vähe – kas ta ka sellisena tagasi jõuab on ise küssa, sest siinsed sõitjad, - kuidas nüüd öeldagi - on temperamentsed :)
Tee Ponta Delgadast Furnasesse kujutas endast tunniajalist kogemusterikast õppesõitu ehkki kaardile märgitud tee oli punane - just nagu maantee ja maksimumkiirus oli 60 km/h. Teed olid jube kirtsad ja täiesti käänulised. Õnneks olid mõnes kohas möödasõidud keelatud, ainult siis võisid peaaegu kindel olla, et sinu teepoolelt ei tule käänaku tagant mõnda traktorit või minikaubikut või mis iganes masinat kus inimesed kastis ei aele või piimapüti peal ei istu. Suurem osa liikumist toimus kõhutunde järgi, tänavate ja teede valik käis nõnda nagu Martin ühel tavapärasel teelahkmel ütles:“pöörasin sinna, sest teised läksid ka!“ Linnades ei häirinud autojuhte see, et nad enam vähem keset teed parkisid ja et ust lahti tõmmates tagant auto tuleb – ongi kergem ust lahti lükata :p
Suures sõidutuhinas läbisime pisikesed külad või siis linnakesed nagu Lago, Vila de Agua de Paul (see tundub imearmas kohake), Agua de Alto (rand maantee ääres), Vila Franco do Campo just nagu silmaklappidega, sest oh ja ah käis pige liiklusega kohanedes kui kauneid vaateid märgates. Need külakesed kolab lähipäevil läbi oli vaid mõte, mis sellest tunniajasest sõidust kuklasse kumama jäi.
Elasime kuumavee allikate tagusel künkal, tuba oli keskpärane, aga see eest rõduga, millelt avanes vaade linnale kohalike mõistes - meie mõistes pigem külale. Palju mägesid, palju rohelist, palju kauneid lilli. Aegajalt värskendab kogu seda rohelust uduvihm, see on nii õrn, et vaevu tunneb.
Õlu „Sagres“on siin samakallis kui meil, väikestes pudelikestes, paras korraga nii kaheksa või kuus osta. Kohalike käest ostsime mingit toorjuustukoogina tundunud juustukest – kits mis kits - Martinile meeldis, mulle mitte.
Mida õõ peale seda pimedamaks, mina kebisin eesti aja järgi kell pool kaks magama, Martin aga hoidis ennast üleval, et minna kohaliku aja järgi normaalsel ajal magama.... :)
laupäev, 18. august 2007
EI MUSTA LUIKE ega MUSTA JÄNEST ehk SIIS 1. PÄEV
Üks viimaseaja toimekamatest hommikutest sattus 1 augusti kuupäevale. Kass toita, mees tööle, ise kärmelt dušši alla jne. Plaani kohaselt pidi kell üks olema hea aeg lennujaama jõudmiseks ja nii ka üllataval kombel juhtus. Kella kahene lend Stockholmi oli täiesti jõus ja reis kuskile kaugustesse täpikesele maalapile Atlandi ookeanis võis alata. Ehkki suurem osa minust arvas lendamisest, seal hulgas kiirest kohalejõudmisest ainult hästi, leidus mingi osa minust, mis protsessis üsna kõvasti selle mõtte vastu – kõrvad. Äärmiselt inetut valuvingu ajades undasid nad peaaegu kogu lennu aja. Saabudes uudistasid passi- ja kotiuurijad minu mündikogu aga olid muidu täitsa lahked. Kiireid jalalalaba liikumisi tehes sai järgmise lennu üksikasjad väljaselgitatud ning Arlandast otseteed esimese peatuspaiga „End of the civilisation“suunas liikuma hakatud. Nimetatud koht asub umbes 100 km Arlandast lõuna poole ja kujutab endast äärmiselt vaikselt pereelu elavate svensonite külakest Lõuna-Rootsist Stockholmi suunduva veetee ääres. Ehkki sealsed sellesuviselt kohalikud eestlased Mari ja Priit lubasid meile vaatamisväärsustena musta luike ja musta jänest, tuli meil leppida saarestikulise merevaatega, mida ilmestasid kaunid valged purjekad ja punast tuld helkivad majakad. Saabus öö ja uus päev :)
reede, 17. august 2007
AEG SEISMA POLE SIISKI JÄÄNUD
Ehkki viimane sissekanne on päev peal minu sünnipäeva, pole aeg vahepeal sugugi seisma jäänud. Kuni tänaseni, mil puhkuse lõpuni on jäänud vaid mõned päevad on tegemist tegelikult jätkunud igasse päeva. Võib muidugi kahelda selles, kas kõik päevad just ühtmoodi asjalikud olid - aga milleks siis puhkus - ikka selleks, et puhata ja mängida:)Nädal peale sünnipäeva tegelesin ikka veel vaikselt nii enda kui teiste pidustustega, Pärnus sai käidus ja mustikal Katre juures. Muide Ellamaa loodusraja äärde jääb igati vahva grillmajake, kus võiks ka väga varaste hommikutunditeni istuda ja rabakanade hälitsusi kuulata.
Tavalistest juuliõhtutest ühel sai Google Earthi maakera veeretatud ja leitud keset Atlandi ookeani pisikesed saarekesed. Suuremal neist oli ka lennujaam ära toodud, mis hõlbustas oluliselt sinna reisimise võimaluste valikut. Üks rootsi päritolu reisibüroo nimega Solresort jagas juhtumisi viimase hetke pakkumisena veel paari kohta 2 augusti väljalennuga pileteid sinnasamma - Assooride suurimale sarele Sao Migeli. Ehkki pileti hind polnud just see, mida suvise reisi jaoks olime planeerinud, tundus Assooridele mineks mitmeid, mitmeid kordi lahedam kui Kreetale või Horvaatiasse. Mitu õhtut higistamist ja vaeva, et kas saaks ikka veel odavamalt kuidagi sinna Assooridele ja ehk siiski Kreetale, kuhu pakuti hirmodavat lendu koos majutusega...... Tegime isegi mõlema reisi kalkulatsioonid ja mis sa kostad - mõlemad sihtpunktid tulid enam vähem sama kallid. Üks lennult kallim, kohapeal odavam, teine lennult odavam, kohapeal superkallis. Eriti palju arusaamata rootslaste kodulehelt, ostsime piletid ära. Tehtud :)!!!
Tellimine:
Postitused (Atom)