EI MUSTA LUIKE ega MUSTA JÄNEST ehk SIIS 1. PÄEV

Üks viimaseaja toimekamatest hommikutest sattus 1 augusti kuupäevale. Kass toita, mees tööle, ise kärmelt dušši alla jne. Plaani kohaselt pidi kell üks olema hea aeg lennujaama jõudmiseks ja nii ka üllataval kombel juhtus. Kella kahene lend Stockholmi oli täiesti jõus ja reis kuskile kaugustesse täpikesele maalapile Atlandi ookeanis võis alata. Ehkki suurem osa minust arvas lendamisest, seal hulgas kiirest kohalejõudmisest ainult hästi, leidus mingi osa minust, mis protsessis üsna kõvasti selle mõtte vastu – kõrvad. Äärmiselt inetut valuvingu ajades undasid nad peaaegu kogu lennu aja. Saabudes uudistasid passi- ja kotiuurijad minu mündikogu aga olid muidu täitsa lahked. Kiireid jalalalaba liikumisi tehes sai järgmise lennu üksikasjad väljaselgitatud ning Arlandast otseteed esimese peatuspaiga „End of the civilisation“suunas liikuma hakatud. Nimetatud koht asub umbes 100 km Arlandast lõuna poole ja kujutab endast äärmiselt vaikselt pereelu elavate svensonite külakest Lõuna-Rootsist Stockholmi suunduva veetee ääres. Ehkki sealsed sellesuviselt kohalikud eestlased Mari ja Priit lubasid meile vaatamisväärsustena musta luike ja musta jänest, tuli meil leppida saarestikulise merevaatega, mida ilmestasid kaunid valged purjekad ja punast tuld helkivad majakad. Saabus öö ja uus päev :)