esmaspäev, 19. november 2007

VARJUNDITEGA HELEBEEžIST TUMEMUSTANI

õhtupoolik läks selle nahka, et otsisin meeleheitlikult kogu elamisest taga, mis värvi on armastus. Algul oli see pruun rohelise krõbiseva pakendi sees ja nägi välja nagu rosin šokolaadis ja siis muutus see varjunditega helebeežist tumemustani ning ulatus mulle lõuast põlvedeni ja nurrus, pärast seda muutis see tõenäoliselt värvi - sinine, must, valge, oraaž ja punastki ja kogu aeg soe ja surises, veidike veel hiljem ilmusid nähtavale rohekarva tuttavad natuke väsinud täpikesed oraanžide keradega - kolm. Neist ühega tekkis lähedasem suhe, asi muutus tulisemaks ja mängu tulid taas punased toonid, natuke oliivirohelist ning juustusaia helekollast. Järgmisest hetkest alates köitis tähelepanu jupike musta värviga trükitud teksti - roosaka pintsliga taevast,värvimas koidukiir käib. Segadus kirsipuuõite ning sõnavabadusega innustas veelgi enam otsima, kuid mida pole seda pole ja ikkagi kui teaks küll oleks hea....

Kommentaare ei ole: