VARBAID PIDI VEES

Lendav lehm ja kurvitav kloun, starlightshow ja hingeharmoonikust hiinlane - juhuuu meil on lõpuks puhkus.
Teisipäeval suundusime ühtede plaanidega lõunasse, kohale jõudsime teiste plaanidega ja nagu meile kohane siis tegevuskava toimub hoopis kolmanda kombinni ehk vabakava alusel.

Päevitasime (mõnest kohast on nahk isegi roosakas :p)
ja sulistasime varvastega
järves.
Logelesime ja retsenseerisime ajaviiteks bakatöid.
Ott Martenil on ainukesena palju tegemist, sest Nuki on lausa uskumata mänguasjadekollektsiooni voodi alla kasti kokku korjanud.
Buliimikutest sääseraisad on ka kuskilt välja imbunud
ja korraldavad kollektiivseid õgimisründeid.

PEREKOND

Täna käisime ühte pisikest piigat kaemas, kes pere pesamuna, kellel on väike armas vanem õde ja kelle vanemad on mulle kuidagimoodi sattunud nendeks kellekski teisteks, kelle arvamus loeb. Pisipiiga oli nii uus, nii habras ja nii, nii, nii ....

Külaskäigu juures läks mulle hinge pereisa ütlemine, kui rääkis oma tundest, mil kahte tüdrukut esimest korda kõrvuti nägi: "...nüüd ma tundsin, et olemegi perekond, et kui oli üks laps, siis nii päris ei olnudki..." See kõlas nii ehedalt, armsalt ja ütlemata rahulolevalt. Ja nende kodus on sihuke mõnus koduelu moodi kodune olmine.

Ja nii mulle meeldibki.

Õhtul, tegi Sabake pastat (superhea), pisike Ott Marten rõõmustas meid kilgete ja naeratustega ja mis seal salata mina lihtsalt olin

ja nautisin meie pisikest

pereidülli.

EMME 50 - ei usugi

Kallis ema,

armastus on hea,
aga vahetevahel vajame me ka vaikset verandasoppi,
tassikest kohvi ja oma ema.
Sa elad aktiivset elu – ja ometi tean, et alati on sul aega ka minu jaoks. Kellele meeldikski täiesti ideaalne ema? Praegusena oled sa hoopis põnevam!
Armas on teada, et kui ma ilmuksin keset ööd su uksele, läbimärg ja tühjaks nutetud, ütleksid sa lihtsalt:
„Võta need märjad riided ära, viska mu paks hommikumantel selga ja sussid jalga.” See on minu jaoks kindlaim teadmine, et elus edasi astuda. Ja kõige selle kõrval julgen ma veel soovida, et oleksid samasugune oma pisipõnnile Ott Martenile, kes varsti Sulle kommiseid musisid jagab.
Kalli kalli Sulle!

SUL SUL SULLLLLL.....

Käisime spordiklubi Rituaal ujulas sulistamas - väga vahva kogemus. Tibu tegi kaks setti vees ja saunas. Settide vahel tudus ning emmegi sai nii pool kilomeetrit ujutud. Vanaema oli meil abiliseks ja kõik sujus mõnusalt. Väike poiss oli õhtuks väsinud, emme rahul ja vanaema rõõmus - oli ta ju meid ujuma meelitanud juba pikemat aega :)

ÖKOJÄLG

Minu ökoloogilise jalajälje suurus on 2.79 globaalset hektarit aastas. See tähendab, et kui kõik inimesed elaksid nagu mina, peaks inimeste käsutuses olema 1.35 maakera.

Kui suur on Sinu ökojälg?

http://www.ut.ee/mobility/jalajalg/

LÄKSIME OMADEGA RAPPA

Munapühade ajal sai omadega otse rappa põrutatud.


Omadeks ikka sama (pluss miinus üks või kaks ja veel kaks pisitillukest) vahva kamp, kellega eelmisel aastal Kilplastemaalgi sai käidud. Ja oh imet! - ka sel aastal olid jänesed raba tee äärde mune laiali pillanud - nii, et kohalik kutsugi (kes end väga omaks pidas) jälje üles võttis ning lastega võidu munajahis osales :p




Pärast pisikest rabarännakut sai ka grillihooaeg avatud - Tarsi talu õuel või pigem seikluspargis. Lapsepõnnid kadusid kuhugi oma tegemistesse nii, et lapsevanemad (v.a Merce, kes Monakesele seltsi pakkus, sest Hanneloore veel mängimiseks pisike)) said rahulikult päikese käes peesitada ja olemist nautida.

VASARAHEIDE JA MUUD KOGEMUSED

Tänaseks juba 2 kuud sirutatud, sirgutud ja siblitud. Uneaega päeval jääb järjest vähemaks, sest on aru saadud, et avastamist on veel palju palju, uneaeg öösel seeeest pikeneb :) Elukool - saunaõhtu meestega ja naistekas ning muud hariduslikud elemendid nagu beebikool, võimlemistunnid ja emme issi püüdlused on pisibeebist teinud tillukese poisikese.