Nüüd mil meie väike riigike nagu talle ikka kombeks on hoopis kolmandaks või isegi neljandaks Eestiks saanud, on täiesti kohane teha üks väike pilguheit sellele, mis on jäänud aprilli keskpaiga ja praeguse hetke vahele. Pronksõdurgi on oma asukohta vahetanud, rääkimata sellest, et puud on rohelisemad ja teeperved on nurmenukumad ja inimesed kes kuis kas siis paljajalu või ülekeha suurematest veeloikudest kehale ja vaimule värskendust otsivad.
Kunstipäev, mis sattus sel aastal just samale päevale (27. aprill) , mis oli vastu pronksõduri teisaldamise ööd, oli vaieldamatult minu aprillitegemiste kõige vaevarikkam ja kõige huvitavam õnnestumine. Praeguseks on hea muiata asjade üle, mis natuke näpust läksid, aga kokkuvttes oli vahva. Nüüd ootab ees suur kalendritegemine. Nobe trükikoja perenaine vist ongi juba kaanepaberid ära tellinud ja kõik muu ootab koolivaheaega, mil hetked praegustega võrreldes ehk lahkemad ja pikemad saavad olema.
9. mai sai projekti töödest nukuteatris näitus avatud. Pidulik sündmus oli igal juhul ja torti anti ka - nii nagu lubatud.
No ja vahepeal sai ju ka Viljandi paadimees üle vaadatud. Ta oli nii muutunud, et ei tundnud äragi :P :) :) nii nagu Viljandi linngi, mis üles alla ja maasikalisi tänavaid täis. Kondase galerii mõned pildid kiskusid suunurgad tublisti muigele ja salaja patuga pooleks sai neist mõned ka pildiaparaadiga üles võetud.
Ja maikuussse jäi ka madre sünna koos suure võileivatordi talguga, TIPi meeskoori kontsert, nukuteatri muusikal "Romeo (mitte Viktor ) ja Julia" ning mõned mõnusad õhtused flirtimised kusagil väljas Pika ja Laia tänava kandis ;)
Kunstipäev, mis sattus sel aastal just samale päevale (27. aprill) , mis oli vastu pronksõduri teisaldamise ööd, oli vaieldamatult minu aprillitegemiste kõige vaevarikkam ja kõige huvitavam õnnestumine. Praeguseks on hea muiata asjade üle, mis natuke näpust läksid, aga kokkuvttes oli vahva. Nüüd ootab ees suur kalendritegemine. Nobe trükikoja perenaine vist ongi juba kaanepaberid ära tellinud ja kõik muu ootab koolivaheaega, mil hetked praegustega võrreldes ehk lahkemad ja pikemad saavad olema.9. mai sai projekti töödest nukuteatris näitus avatud. Pidulik sündmus oli igal juhul ja torti anti ka - nii nagu lubatud.
No ja vahepeal sai ju ka Viljandi paadimees üle vaadatud. Ta oli nii muutunud, et ei tundnud äragi :P :) :) nii nagu Viljandi linngi, mis üles alla ja maasikalisi tänavaid täis. Kondase galerii mõned pildid kiskusid suunurgad tublisti muigele ja salaja patuga pooleks sai neist mõned ka pildiaparaadiga üles võetud.
Ja maikuussse jäi ka madre sünna koos suure võileivatordi talguga, TIPi meeskoori kontsert, nukuteatri muusikal "Romeo (mitte Viktor ) ja Julia" ning mõned mõnusad õhtused flirtimised kusagil väljas Pika ja Laia tänava kandis ;)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar