SEADUSEGA PAHUKSIS

Eino, see oli küll ootamatu kui Laikma tn hr politseinik mulle ei tea kust ligi hüppas. Ma olin teisipäeva hommikusse alles ärkamas ja loomuliku usinusega jalagkäiatele sobimatus kohas üle tee kõndimas. Pidin lausa seletuskirja kirjutama ja tegu kahetsema. Hr politseinik oli täits lahe tüüp, mingit 600 kr rahatrahvi ta tegema ei hakanud. Soovisin talle kena päeva ja minu hommik sai edasi kulgeda. Muidugi sellel kulgemisel ei olnud unise kulgemisega enam mingit sarnasust. Ülejäänud päeva olin viks ja viisakas, ootasin kõik rohelised tuled ära ja teed ületasin ka ainult selleks ette nähtud kohtades. Eneseületus kahtlemata.

Muidugi oli arvata, et kui päev vasaku jalaga teed ületades algab, võib ka ülejäänud päev sellest iseenesetahtsi toimunud apsakast sõtuvusse jääda. Nii johtuski - pool tundi hiljem pidin pangakaarti piiratud ulatust silmini häbenema ning paar tundi hiljem Stockmani turvamehe seltsis nende ääretult tagasihoidliku sisustusega ametiruumi sisenema. Viimase sekelduse põhjustas Statoilist ostetud nätsupakk, mille küljes olev turvaklemm Stockmani turvaväravatele mingit segast signaali andis. Turvamees oli ise ka näost punane ja vabandas sada ja viis korda :)

Ja siis õnnestus mu õeraasukesel oma pangakaat ära kaotada. Sularahaautomaat oli väle unustustehõlma jäetud kaarti allaneelama. Ei jäänudki õel vaesekesel muud üle kui uue kaardi taotlus sisse anda. Olevat uued seadused vähemalt SEBis, et tagastatakse vaid see kaart, mis on pangakontori küljes olevatesse sularahaautomaatidesse unustatud.

Öeldakse, et kui miski asi algab vaevaliselt, siis see võib pärist normaalselt ja isegi paremini lõppeda, kui mõeldud on. Igal juhul tähistas tänane päev minu suurepärase kevadise puhkuse huvitavama poole algust, sest kuskil hr politseiniku ja stockmani turvamehega suhtlemise vahel õnnestu meil Martiniga laevapiletid hankida ning seeläbi Rootsis asuva suusakeskuse Säfseni poole planeeritud reisi üha reaalsemaks muuta.

Säfseni suusakeskus on küll kirjade järgi Munamäega sarnases suurusjärgus ehk siis künkakatekoorias olev, kuid loodetavasti algajatele nagu seda kahtlemata mina olen, täiesti paras väljakutse. Martinil toreteb muidugi uhiuus lumelaud koos ülimugavate saabastega kohvrite kõrval ja ootab, mil saavad teoks imetrikid kirkast lumesärast pimestavatel ulatuslikel lõpmatutel nõlvadel :P Vaene Sabake, kes kõiksugused kõhklused ja kahtlused selle ostu puhl pidi üle elama, aga loodetavasti on see hea inveteering, mis hooaja lõpuhindadega üsnagi taskukohaseks end vormis.

Mina - hoopis väiksema kategooria mees/naine sõlmin homme (oih... see tähendab täna...) väikse rendilepingu ja olen ka õnnelik, sest tegelikult pole lumelauasõbrad sugugi mõtetega kevades ning möllavad viimast võttes Skandinaavia nõlvadel, mistõttu vakantset lumelauda polnudki nii lihtne leida. ;)

Eks me näe, kuidas see seiklus kujuneb. Mina olen igal juhul põnevil...

Homme saab teoks, et laev läeb Piritalt mere....