pühapäev, 23. märts 2008

IGAS PÄEVAS MIDAGI HEAD

Pühade tõttu päeva jagu pikem nädalalõpp algas neljapäevase saunaskäiguga. Õige kah, pühadeks puhtaks. Olin viitsinud päeval ka kodu korda seada ja puhta voodipesu vahetada.

Reedel sai rattad veerema ja natuke Tallinnast eemale sõidetud. Kilplastemaal sai õige mitu elutõde selgemaks, munagolfi mängitud, peaga vorsti pikkust mõõdetud ja Koeru lähedal mõned allikadki üle vaadatud. Kuskil puhtavee nirede ja metsa vahel oli näha lihavõttejäneste jälgi ja nii mõnedki kuldmunad olid kuuseokste alla, kas siis meelega või kogemata, ära eksinud.

Muide, sealkandis oli täitsa talv, parasjagu lund, libe tee ja nii mõnedki külmakraadid näpuotsi ning nina näpistamas. Ja vahva oli. Kambaga kaanimise kruus ootab järgmist kambaga kaanimeise võimalust ning kambga kükitamise koht järgmist kampa kükitama :p

Laupäev saabus varase hommikupäikesega põsel ja hirmsa köhahooga. Ju siis Koeru külmapoisid said koeruse ära tehtud. Mingi telesaate vahendusel näidati titeootel emade väganormaalseid riideid ja mingi paar hetke veel hiljem johtusime Martiniga, muidugi täieti kindla plaaniga väikesele Anna-Bitale kingitus leida, kohta, nimega babycity. Oh sa jeerum, kui palju titestuffi. Sihuke peata olek hetkeks. Aga sellest hullumeelsest valikust leidsime lõpuks kaks toredat vidinat (vähemalt meie meelest), mis pidid sobima just 12 kuu vanustele ja naca üle selle. Valik langes diskomatile, mis väikesi tegijaid tatsama pidi meelitama ja mis pakendi kirjelduse järgi täitsa tore tundus.

Pidu oli vägev, meie roosa tutiga roosa kingitus (kohalolnud lapsevanemad küll tögasid hirmsasti roosat värvi) tundus ka sobivat. Vähemalt köitis see mõneks minutiks tillukese peategelase tähelepanu. Ehkki mind tutvustati ülejäänud kolme beebitüdruku vanematele kui lapsesõbralikku tädi, kohkusin ma iseeneses küll sellisest hulgast minikodanikest. Eks see ole argus, mis sedasorti otsustega kaasas käib ja kui emad hakkasid diskuteerima platsenta kaasapakkimisest ja selle võimalikest terviseedenduslikest aspektidest, siis tuleb tunnistada, tundsin ennast tsipa imelikult ja hetkeks oli hea meelgi, et meil veel pampu kaasas polnud :P

Siit ka laupäeva moraal - kui hommikukohvi kõrvale beebiootel emade moedemonstratsiooni vaatad, võib terve päev beebiteemaline tulla. Võibolla polegi moraal, on selektiivne nägemine ja kuulmine või kes teab mis :p

No ja täna, pühapäeval, sai mune värvitud. Et sibulakoorte ja kaselehtedega munad soovitust heledamad tulid, sai neid munavärvidega jumekamaks tehtud. Nüüd on ilusad. Üks jäi valgeks - Mikey ei tundnud asja vastu huvi ja nii jäigi :p Kas munad ka ära süüakse on iseasi?

Kommentaare ei ole: