Päris tore on sõprade seltsis savi pätsida. Algul elevus, siis süvenemine ja siis enne lõppu tahaks veel miskit jõuda.... vahva:) Allar tegi protsessist pilti ka.
Fotode vaatamine tekitas minus küll süümeka, et vahetult enne seda meesaia järele haarasin, aga mis seal ikka - tuleb tõele näkku vaadata - 85 kg on ikka päris kena ports :p
Kui kõik laabub, pistab valmis pätsitud taiesed kolmapäeval glasuuriga ahju - neljapäeval saab siis uudistada, mis tegelikult välja tuli. Ühe suure kannuga on peavalu ka, sest sang tahtis kohe väga kõrgustesse pürgida ja tekitas sellise paraja sentimeetri suuruse prao liitekoha juurde. Mätsisin seda reedel pisut värske saviga, aga kas parandus ka õigustab ennast on tõeline proovikivi. Igal juhul on kann igati väärt seda sanga ja pühade puhul võiks ju õnn olla tegija poolel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar